Kõige ekslikum väide: "Tarkvara kopeerimiskulu on null ja seega pole kahju"

Moglen väitis, et kuna tarkvara on pelgalt digitaalne info ja selle kopeerimiskulu on null, on autoriõigus lihtsalt kunstlik takistus, mille murdmine (näiteks piraatlus) ei tee kellelegi reaalset kahju. See argument on paraku vale.

Vabas ühiskonnas on igaühel alati õigus tasulist ja suletud tarkvara lihtsalt mitte kasutada, kui tingimused ei sobi. Kui arendaja või ettevõte on pannud oma tootele hinna, siis saamata jäänud tulu – olukorras, kus kliendid tarbivad seda tasuta on siiski reaalne kaotus. Seda enam, kui mõni inimene või firma kirjutab tarkvara puhtalt enda või asutuse tarbeks ega kavatsegi seda avalikuks teha, ei saa me kuidagi õigustada selle vägisi kopeerimist väitega, et "kopeerimine ei maksa midagi ja kahju puudub". Loojal peab säilima õigus otsustada, mida ta oma tööga teeb.

Kõige paikapidavam väide: "Tarkvara on alles esimene doominokivi"

Moglen uskus, et kogu autoriõiguse süsteem kukub varem või hiljem kokku. Kuigi täna on piraatlus endiselt ebaseaduslik ja autoriõigus ei ole kuhugi kadunud, võib tema ennustus lõpuks siiski täide minna – lihtsalt hoopis teisel põhjusel.

Tarkvara oli tõesti esimene doominokivi, aga vana süsteemi ei pruugi murda mitte avatud koodi kogukonnad, vaid tehisintellekt (AI). Me liigume kiires tempos maailma suunas, kus igaüks võib paluda tehisintellektil luua sekunditega toimiv koopia mõnest senisest "miljonieurosest rakendusest". Kui süsteemide arhitektuur ja koodi kirjutamine muutub tänu AI-le niivõrd kättesaadavaks, kaotab vanamoodne tarkvara litsentseerimine ja koodiridade kiivas varjamine lihtsalt oma mõtte.

Kokkuvõttes nägi Moglen ette suurt murrangut, kuid ta eeldas, et selle toob inimeste soov kõike tasuta jagada. Reaalsuses võib autoriõiguse senise mudeli iganenuks muuta hoopis tehnoloogiline hüpe, mis teeb tarkvara loomise enda sama lihtsaks kui selle kopeerimise.