Hetkeseis

Tänane Eesti on olukorras, kus me oleme loonud väga mugava ja hästi toimiva digiühiskonna (terviselugu, digiallkiri ja muud riigi e-teenused), aga samas astunud justkui vabatahtlikult suletud digiaedikusse. Meie e-riik põhineb küll usaldusel, läbipaistvusel ja Euroopa andmekaitseseadustel, kuid avalikus internetiruumis ja igapäevastes harjumustes oleme koos ülejäänud maailmaga suurte tehnoloogiahiidude (Google, Apple, Microsoft, Meta jne) kontrolli all.

Must stsenaarium

Selles stsenaariumis ohverdatakse privaatsus täielikult tehnoloogilisele "progressile" ja globaalsetele tehnoloogiahiidudele. Zuboffi kirjeldatud jälgimiskapitalism saavutab Eestis oma tipu.

Andmete müük ja suveräänsuse kadu: Ülemaailmses AI-võidujooksus ja innovatsiooni nõudes tühistab Euroopa Liit GDPR-i. Eesti riiklikud e-teenused ja registrid kolitakse kulude kokkuhoiu ning IT-teenuste efektiivsuse põhjendusega USA pilveteenustesse. Riik hakkab inimeste terviseandmeid AI treenimise ettekäändel suurkorporatsioonidele jagama.

Füüsiline digiaedik: Üle Eesti paigaldatakse turvalisuse tagamise põhjendusega AI-toega kaameravõrgustik, mis analüüsib igat liikumist, tuvastab inimesi ja autonumbreid. Autodesse paigaldatakse kohustuslikud asukohajälgijad, et arvutada reaalajas automaksu, teekasutustasusid ja trahvida kiiruspiirangute rikkumise eest.

Ühiskondlik tõrjutus: Riiklik solidaarsusel põhinev tervisekindlustus kaob. Asemele astub andmepõhine erakindlustus, kus iga inimese tervisemudel ja elustiiliriskid on tehisintellekti poolt välja arvutatud. "Valesti" elavad või halva geneetikaga inimesed tõrjutakse süsteemist välja, sest nad ei jõua enam kindlustuse hinda maksta.

Valge stsenaarium

Siin stsenaariumis toimub ühiskondlik muutus positiivses suunas. Infoühiskond mõistab lõpuks, et tehnoloogia peab teenima inimest, mitte vastupidi, ning Hima häkkerieetika tõuseb taas au sisse.

Avatud lähtekood (Open Source) kui standard: Euroopa Liit ja Eesti selle eeskujul liiguvad massiliselt avatud lähtekoodiga lahenduste poole. Open source muutub privaatsuse ja turvalisuse sünonüümiks. Riiklikud ja avalikud asutused kasutavad ainult avatud koodiga või majasiseselt loodud lahendusi. Euroopa pilveteenused muutuvad eelistatuks ning erafirmad hakkavad USA pilvedest massiliselt Euroopa Liidus toimivate lahenduste peale üle kolima.

Jälgimisühiskonna tagasilükkamine: Kodanikuühiskond ja seadusandjad astuvad massjälgimisele otsustavalt vastu. Autoritaarsed algatused, nagu sõnumite massilist skaneerimist nõudev chat control, lükatakse kindlalt tagasi.

GDPR 2.0 ja tegelik kontroll andmete üle: Jälgimiskapitalismi tuum murtakse uuenenud andmekaitseseadustega. EL-is luuakse keskne ja lihtne register, kus iga kodanik näeb täpselt, millised firmad tema andmeid hoiavad. Privaatsus muudetakse vaikeseadeks: andmete hoidmiseks on vaja regulaarset ja aktiivset nõusolekut. Kui kasutaja uut luba ei anna, on firmad kohustatud andmed automaatselt kustutama ja rikkujaid karistatakse karmilt.

Globaalne standardiseerimine: USA suured tehnoloogiafirmad on sunnitud painduma. USA Cloud Act (mis lubab USA valitsusel nõuda andmeid ka välisriikide serveritest) kaotab EL-is tegutsevate firmade osas sisulise kehtivuse, sest luuakse uued ja lekkekindlad andmesillad. Kuna EL-i turg on liialt oluline ja kaitseb oma kasutajate õigusi agressiivselt, peavad USA suurfirmad uute reeglitega kaasa minema. Euroopa privaatsusstandardid (Brussels effect) laienevad liitlasriikide kaudu üle kogu maailma.