IPv4 - protokoll, mis kohe-kohe välja sureb
Kui räägime tehnoloogiast, mis pärineb ajast enne 1990-ndaid, aga on jätkuvalt kasutuses, siis hea näide on IPv4 (Internet Protocol version 4). Kui IPv4 reeglistik 1981 aastal avaldati (RFC 791), arvati, et 4,3 miljardit aadressi on enam kui küll kogu maailma arvutite nummerdamiseks. 1980-ndate algul olid arvutid suured ja kallid ning peamiselt ülikoolide või sõjaväe kasutuses - keegi ei osanud ette näha aega, kus igal inimesel on taskus nutitelefon ja randmel kell, mis kõik tahaks oma IP-aadressi.
1990 alguseks oli selge, et alles jäänud aadresside arv kahaneb kiirelt. Lahenduseks loodi IPv6 (mida tutvustati 1995. aastal), mis pidi vana standardi kümne aastaga välja vahetama. Nüüd, 30 aastat hiljem, on IPv4 jätkuvalt laialdaselt kasutusel ning üleminek uuele läheb raskelt. Tänu lahendustele nagu NAT (Network Address Translation), mis lubab kodusel võrgul peituda ühe avaliku IP taha, on suudetud selle standardi eluiga pikendada kaugemale, kui IPv4 loojad julgesid unistada.
Finger - protokoll ajast mil turvalisus ja privaatsus ei olnud teemaks
Üks nähtus, mis on tänapäeval täiesti kadunud, on Finger protokoll. See loodi 1970-ndate lõpus ehk ajal kui Internet oli väike ja sõbralik kogukond, kus valitses usaldus ja kõik tundsid kõiki.
Finger toimis nagu algeline sotsiaalmeedia staatus. Sisestades käsu finger kasutajanimi@server, said sa üle TCP pordi 79 teada kasutaja pärisnime, info selle kohta, kas ta on hetkel sisse logitud ja millal ta viimati kirju luges. Eriti huvitav oli kasutaja loodud fail nimega .plan, kuhu sai kirja panna lühikese jutu oma tegemiste kohta - sisuliselt oli tegu tänapäeva Twitteri bio või Facebooki staatuse eelkäijaga.
Harmoonia lõppes aga siis, kui Internet liikus massidesse ja privaatsus ning turvalisus muutusid oluliseks. Finger pakkus kurjategijatele ideaalset võimalust info kogumiseks (user enumeration). 1988. aastal kasutas esimene suur võrguviirus Morris Worm just Fingeri viga (buffer overflow), et levida serverist serverisse ja võtta nende üle kontroll. Fingeri abil saadud infot kasutati ka sotsiaalse manipuleerimise (social engineering) rünnakuteks. 1990-ndate lõpuks oli enamik servereid Fingeri protokolli turvakaalutlustel keelanud ning tänapäeval kohtab seda vaid ajaloohuviliste IT-inimeste privaatsetes võrkudes.