Lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul
Kui rääkida IT-maailma revolutsioonist, siis tõeline plahvatus toimus aastal 1991, kui Soome tudeng postitas newsgroupi teate enda "hobiprojektist", mis ei pidanud olema midagi suurt ja professionaalset. Selle teate postitajaks ei olnud keegi muu kui Linus Torvalds ja projektiks Linux (täpsemalt Linuxi kernel). Loodud operatsioonisüsteem oli Unixi-laadne, aga erinevalt eelkäijatest oli see vabalt kättesaadav, avatud lähtekoodiga ja kõigile tasuta (GPL litsents tuli natuke hiljem). Linux ei olnud vaid koodijupp, mis valmis tehti, vaid põhimõte ja tõestus, et globaalne kogukond suudab koos palju rohkem saavutada, kui mingit suletud tarkvara tootev korporatsioon. Tänaseks on enamus maailma veebiserveritest ja infrastruktuurist Linuxi peal ja meie kõigi kodudes on seadmed, mille operatsioonisüsteem põhineb Linuxi vundamendil.
Lahendus, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi
2013 aastal tutvustas Google nutiprille, mis pidid muutma seda kuidas me infot tarbime - selle asemel, et telefoni käes hoida, pidi info hõljuma otse meie silmade ees. See oli katse tuua AR (augmented reality) massidesse. See oli aeg kui meil ei olnud isegi nutikellasid. Google Glass pakkus võimalust silmapilgutuse ja häälega nutiseadet juhtida, mis tähendas ka piltide ja videote tegemist ilma sõrme liigutamata ja telefoni kellegi näkku suunamata. Kahjuks oli seadmel kaks suurt takistust - hind 1500 USD (toode oli äge, aga telefon suutis tol ajal juba sama) ja sotsiaalne vastuseis, kuna inimesi häirisid võimalikud olukorrad, kus keegi sai neid prillidega salaja filmida. Seade keelati privaatsuse tagamiseks paljudes avalikes kohtades juba enne kui see enamusele inimestele kättesaadavaks muutus. Google Glass projekt pandi kinni, aga praeguseks, 13 aastat hiljem näeme AR-prille tööstuses, meditsiinis ja ka tavatarbijate kasutuses.
Lahendus, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"
2008 aastal kui mobiiliäppide buum oli vaikselt algamas, tegi arendaja Armin Heinrich mobiiliäpi nimega "I Am Rich", mille hinnaks oli 999.99 USD ja mille funktsionaalsuseks oli rubiini pildi näitamine ja selle peale vajutamisel teksti kuvamine, mida võib kokku võtta lausega "Sa oled rikas ja edukas" ja mis sisaldas ka kirjaviga (1000-dollarises äpis kirjaviga?). Mingit muud funktsiooni rakendusel ei olnud. Looja poolt oli selgituseks, et tegu on rakendusega, mis tõestab selle kasutaja võimet omada tuhandedollarist rakendust ehk see oli digitaalne staatuse sümbol. Rakendus eemaldati Apple App Store'st 24 tundi pärast selle väljalaskmist. Kokku ostsid rakenduse 8 inimest ja arendaja teenis sellega väidetavalt ~5600 USD. See rakendus pani Apple muutma enda App Store'i poliitikat ja keelama edaspidi sisutühjad rakendused.
Kasutatud allikad:
- Medium: Linus Torvalds and the Ever-Evolving Linux Revolution
- Helsingi Ülikool: How did the 30-year-old Linux conquer the world?
- MIT Technology Review: Google Glass Is Dead; Long Live Smart Glasses
- Investopedia: Why Google Glass Failed: Price, Privacy, and Tech Limitations
- iDrop News: The Rise and Fall of the $999 ‘I am Rich’ App for iPhone
- Business Insider (archive.org): 'I Am Rich' Dude: I Made $6000 From My Dumb iPhone App (AAPL)